Ühejoonskeemi koostamine

Avenler arvutab ühejoonskeemi jaotuskilbi andmetest ja rühmade loendist: toitest pealüliti, rikkevoolukaitsete ja automaatkaitsete kaudu väljuvate rühmadeni, igaühel oma tähis, kaitse ja kaabel. Joonistada pole midagi ning skeem jaguneb tiitelplokiga prinditavateks lehtedeks.

Koosta ühejoonskeem Kas sul on juba konto? Logi sisse

Mis on ühejoonskeem?

Ühejoonskeem on jaotuskilbi lihtsustatud kujutis: mitmesoonelised kaablid on näidatud ühe joonena ning skeemil on ainult see, mis on töö ja kaitse seisukohast oluline. Üleval on toide, selle all pealüliti, rikkevoolukaitsed (RCD) ja automaatkaitsmed ning allosas väljuvad rühmad, igaühel oma tähis, kaitse ja kaabel. Ühe pilguga on näha, millist rühma milline seade kaitseb ja mis millise taga asub.

Millal seda kasutatakse?

Kilbi projekteerimisel, et kaitseseadmete ja rühmade jaotust oleks lihtne jälgida; paigaldamisel, sest kilbi saab selle järgi kokku panna; kontrollimisel, sest lüngad (näiteks liiga palju rühmi ühe RCD taga) paistavad skeemil silma; ning hilisemate laienduste või rikkeotsingu ajal, mil see annab kilbist kiire ülevaate.

Kuidas see seostub jaotuskilbiga?

Skeem järgib jaotuskilbi sisu: see näitab samu seadmeid, mis korpuse moodulikohad. Avenleri kilbiprojekteerija näitab korpust moodulikohtadena ridades (1–6 rida, 6–36 moodulit reas), täituvusribadega. Iga seadme kohta saab määrata, milline RCD või pealüliti selle taga on ja millist rühma (rühmi) see toidab; alamjaotuskilp kuvatakse väljuva harruna ülemkilbi seadmest ning oma skeemil toitena.

Kuidas Avenler selle koostab?

Ühejoonskeemi ei pea joonistama: programm arvutab selle kilbi andmetest ja rühmaloendist, seega näitab see alati hetkeseisu ega saa kilbist erineda.

1. Rühmad. Korruseplaanil seod seadmed rühmadega; igal rühmal on tähis (näiteks F3), kaitse (näiteks B16) ja kaabel (näiteks NYM-J 3×1,5).
2. Jaotuskilp. Kilbiprojekteerijas lisad korpuse ja seadmed või kasutad käsku Soovita rühmade põhjal, et saada jaotuse eelvaade, mille võid vastu võtta või tagasi lükata. Kilbi saab siduda korruseplaani jaotuskilbi sümboliga.
3. Kontrollid. Projekteerija paneel Kontrollid rakendab reegleid: näiteks puuduv RCD, puuduv või ülemõõdetud kaitse, ülekoormatud rühm või korpusesse mittemahtuv seade.
4. Ühejoonskeem. Nupp Ühejoonskeem avab arvutatud skeemi. Kui kilbi andmetes on viga või mõni rühm skeemile ei jõua, hoiatab programm. Nõrkvoolurühmi sellel ei näidata.

Milliseid andmeid saab sisestada?

• Jaotuskilp: nimetus, tüüp (ühefaasiline või kolmefaasiline korterikilp, arvestikilp, alamjaotuskilp), korpus ja suurus.
• Seade: liik, silt, kataloogitoode ja selle moodulandmed (nimivool, rakendumiskarakteristik, RCD tundlikkus ja tüüp), pooluste arv, faas, ülemseade.
• Rühm: tähis, kirjeldus, ühe- või kolmefaasiline, kaitse, kaabel.
• Mõõtmiseks: toitekaabel ja selle pikkus ning iga rühma võimsus, cos φ, samaaegsustegur ja pikkus. Nende põhjal arvutab programm orienteeruvalt iga rühma arvutusvoolu (Ib) ja pingelanguse (ΔU), mis on ka ühejoonskeemi tabelis.

Millist dokumentatsiooni see annab?

Ühejoonskeemil on oma prindivaade: A4- või A3-lehtedel, püsti- või rõhtpaigutuses, standardse tiitliplokiga. Paljude väljuvate rühmade korral jaguneb skeem mitmele lehele, lehti ületaval siinil on jätkumärk. Prindi / Salvesta PDF-ina avab brauseri prindidialoogi.

Kilbi muud dokumendid on joonisest koostatud loendid: rühmaloend („kilbi ukse jaoks“: kaitse, RCD, faas, ruumid), kaabliloend ja materjaliloend, ka XLSX- või CSV-failina.

Mida see ei suuda

Ühejoonskeemi ei saa käsitsi muuta: muudad kilbi andmeid ja skeem järgneb. Mõõtmine ja kilbi kontrollid on ainult orienteeruvad; need ei asenda elektriprojekteerija kutsealast vastutust ega kehtivatele eeskirjadele vastavuse kontrolli.

Koosta ühejoonskeem